Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus abi vajavale lapsele

Abiks KOV spetsialistile

Küsi abi meie spetsialistilt!

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh

pakkuda tuge hariduse omandamisel, 

suurendada eneseteadvust,

arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist, 

toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks

Kellel on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust?

Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele on õigustatud laps
  • kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ja kelle abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid, kuid need ei ole osutunud piisavaks või on tekkinud olukord, kus abimeetmete pakkumine ei ole võimalik.
  • kellel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
    •   füüsiline või tervislik seisund;
    •   psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
    •   sotsiaalne seisund;
    •   kognitiivne või hariduslik seisund (SHS § 62)
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamise indikaatorid KOV-i lastekaitsetöötajale

Indikaatorid annavad suunised, kas lapse abistamiseks võiks kaaluda tema suunamist sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Indikaatoritest lähtumine ei tähenda automaatselt, et lapsele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tagatud.

  • Lapse abistamiseks on varem pakutud abimeetmeid (nt psühholoogiline või perenõustamine, tugiisikuteenus, sõltuvusravi või –nõustamine, hariduse tugiteenused vms) ja need ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole olnud võimalik
  • Tegu on lastekaitseseaduse järgi abivajava lapsega – see on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

Abivajadus väljendub enamasti mitme järgneva tunnusena:

  • perevägivalla otsene või kaudne kogemine või muud traumatiseerivad kogemused
  • õigusrikkumiste toimepanemine või nende ohvriks langemine
  • sõltuvusainete tarvitamine (narkootilised ained, alkohol, retseptiravimid, toksikomaania, digisõltuvus)
  • raskused koolikohustuse täitmisega
  • agressiivne käitumine
  • kõrge riskiga seksuaalkäitumine
  • suitsiidikäitumine või muul viisil ennast ohtu seadev käitumine
  • vaimse tervise probleemid
  • psühhosotsiaalse toimetuleku probleemid
  • käitumis- ja psüühikahäired
  • probleemid peres (vanemate sõltuvushäired, lähedaste vaimse tervise probleemid, konfliktsed suhted, vähene vanemlik tugi ja järelevalve)
Lapse suunamine teenusele

Teenust on võimalik taotleda kahel viisil:

  • Kuni 16-aastased lapsed, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav) – taotlemine toimub lapsevanema eestvedamisel ning eeldab tuvastatud puude raskusastme olemasolu. 

Loe sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemisest lapsevanema eestvedamisel.

  • Kuni 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puude raskusastet.

Taotleb kohalik omavalitsus läbi keskkonna STAR

Teenusele suunamise käik, kui algatajaks on kohalik omavalitsus:

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja

hindab lapse heaolu järgmistes valdkondades:

  1.   füüsiline või tervislik seisund
  2.   psühholoogiline või emotsionaalne seisund
  3.   sotsiaalne seisund
  4.   kognitiivne või hariduslik seisund

Kui leiab olulisi puudujääke vähemalt kahes nimetatud valdkonnas ja varasem abi ei ole olnud piisav või võimalik

  1. koostab lapsele juhtumiplaani ning tegevuskava STAR keskkonnas.
  2. täidab KOV abivajava lapse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnangu vormi (14.93 KB, XLSX) ja lisab täidetuna lapse juhtumiplaani dokumentide juurde STAR keskkonnas.
  3. lisab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti juhtumivõrgustiku liikmeks ja teeb talle volitused menetluse „vaatamiseks ja muutmiseks“, lisades ka volituse tähtaja 30 päeva.
  4. saadab e-kirja oma piirkonna SKA peaspetsialistile sisuga: ” (Kohaliku omavalitsuse nimi) on lisanud Teid STAR juhtumiplaani (number) juurde võrgustiku liikmeks”
  5. peale SKA peaspetsialisti poolt positiivse otsuse lisamist STAR keskkonda, valib teenuseosutaja
  6. võtab teenuseosutajaga ühendust ja registreerib lapse teenusele

Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist

  1. teeb 10 tööpäeva jooksul hinnangu vormi ning juhtumiplaanis ja tegevuskavas kajastatud info põhjal otsuse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmiseks (edaspidi: rehabilitatsiooniteenusele suunamisotsus) ja lisab selle STAR keskkonda, kus see on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale kättesaadav.
  2. Positiivse otsuse korral saadab info asutuste kohta, kuhu saab pöörduda lapsele rehabilitatsiooniplaani koostamiseks
  3. Negatiivse otsuse puhul saadetakse otsus koos põhjendusega kohalikule omavalitsusele tagasi
  4. Pärast rehabilitatsiooniplaani koostamist, kinnitamist ja allkirjastamist lisab kehtiva rehabilitatsiooniplaani uue dokumendina STAR keskkonda.