Rehabilitatsiooniteenus





Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Rehabilitatsiooniteenused jagunevad sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on saavutada võimalikult iseseisvalt elamine, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike kompetentside omandamine, võimetekohane osalemine ühiskonnaelus ning eelduste loomine võimetekohasele tööle asumiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud inimestele kes ei ole tööturul aktiivsed.

KENRK osutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust  lastele ja täiskasvanutele, kes kuuluvad järgmistesse sihtgruppidesse:

  • alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste (sügav, raske või keskmine puue);
  • alla 18-aastased lapsed, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema SRT-le suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet.
  • puuduva töövõimegatööealised inimesed. Nemad saavad SRT taotleda ja sotsiaalkindlustusamet hindab nende SRT vajadust ka sel juhul, kui nad töötavad või õpivad või on töötuna arvele võetud töötukassas;
  • osalise töövõimegavõi puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga tööealised inimesed, kes ei ole töövaldkonnas aktiivsed, st kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud Töötukassas. Erand: SRT taotlemise õigus on ka vähemalt 16-aastasel noorel, kes omandab põhiharidust hooldusõppes riikliku õppekava alusel. See õigus ei laiene lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava alusel õppivale noorele;
  • ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue;
  • vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue.
  • vanaduspensioniealine inimene, kellel on puue(määratud sügav, raske või keskmine puude raskusaste).

Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mis mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. SRT kaudu inimene ja pere õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. Sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenusele tulles on oluline mõelda läbi, milleks seda teenust tarvis on ehk mida soovitakse teenusega saavutada. Samuti on tähtis meeles pidada, et sotsiaalne rehabilitatsioon ei ole mõnuteenus – sanatooriumi või spa-tuusik – vaid mitme spetsialisti või erinevate sekkumiste kaasatuse vajadusega lähenemine, et leida lahendused inimese igapäevaelus ette tulevatele keerukustele.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava võib koosneda järgmistest teenustest:

  • füsioteraapia
  • tegevusteraapia ja -nõustamine
  • logopeediline abi
  • kogemusnõustamine
  • psühholoogiline nõustamine
  • õendusalane nõustamine
  • sotsiaalnõustamine
  • arsti nõustamine

Teie eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevuskava pannakse kokku KENRK rehabilitatsioonimeeskonna poolt ning võib sisaldada nii individuaalseid kui grupiteenuseid.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni rahastab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Teenuse taotlemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav SKA kodulehelt: SOTSIAALNE REHABILITATSIOON

Kui teil on olemas SKA suunamiskiri ning kuulute sihtgruppi, võtke palun ühendust meie koordinaatoriga:

jarva@jarvareha.ee või telefonil 5077543

KENRK osutab sotsiaalset rehabilitatsiooni, sarnaselt tööalase rehabilitatsiooniga, ambulatoorselt ehk teenuse saaja ei ööbi KENRK-s.
Kodukülastus teenuse osutamine toimub klientidele, kellel on liikumispuue. Külastused toimuvad eelneval kokkuleppel.

Sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust puudutav seadusandlus on kättesaadav SKA kodulehelt: SEADUSAKTID

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud klientidele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Üldjuhul kestab teenus kuni üks aasta. 

Täpsemat infot tööalase rehabilitatsiooniteenuse kohta on võimalik saada Eesti Töötukassa veebilehtedelt või infotelefonilt 15501.

Te kuulute tööalase rehabilitatsiooni sihtühma kui olete tööealine (st vanuses 16 kuni vanaduspensioniiga) vähenenud töövõimega inimene

  • kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning
  • kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad, ajateenistuses olijad) või
  • otsivate tööd (olete registreeritud töötu).

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata Teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.

Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:

  • füsioteraapia
  • tegevusteraapia ja -nõustamine
  • loovteraapia
  • logopeediline abi
  • kogemusnõustamine
  • psühholoogiline nõustamine
  • õendusalane nõustamine
  • sotsiaalnõustamine
  • arsti nõustamine.

Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad Teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.

Rehabilitatsiooniteenust pakuvad Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.

  • töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust;
  • lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi;
  • valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse;
  • hiljemalt 7 päeva pärast kokkulepet juhtumikorraldajaga, lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks;
  • töötukassa kinnitab tegevuskava;
  • alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.

Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Töötukassa esinduste kontaktid leiate siit: töötukassa esindused.

Vajadusel makstakse teile – olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte – rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu-ja majutustoetust.